Rand Paslepas

Veetsin nädala esimesed päevad Noarootsis Paslepas, kus päeva lõpp maalis kauneid toone ja tekstuure.  Kuigi suur osa ajast kallas vihma ja müristas, õnnestus veeta üks õhtu maheda meretuule käes. Kaaslaseks oli kaamera, statiiv, hallfilter ning kirjutav kaaslane.

Impeeriumi varemetel

Ummispäi alustasime pühapäeval sõitu mööda Narva maanteed Tartust välja ja jõudsime Sootaha sovhoosini. Või õigemini selle kummituslike varemeteni, armiliste monstrumiteni, mis jutustavad ühe impeeriumi tekkimise ja langemise karmi lugu. 

Algul tundus see ateistliku maailmakorra hiilguse sümbol olevat jumalast hüljatud paik, mille umbrohtu uppuvate ilupuude punased marjad eikellegi jaoks tuules visklevad. Lähemal uurimisel ilmusid aga elumärgid - vihjed sellele, kuidas elu surnud varemetele peale kasvab. Akendest, millest kunagi uudistasid maailma kariloomad, kasvavad nüüd välja puud. Rohttaimed pressivad end toore jõuga läbi betoonplaatide, millel kunagi kõmisesid talitajate sammud. Hääbumises on vahel rohkem elu kui esmapilgul paistab. 

Esimene fotopolümeertehnikas tehtud pilt

Esimene tõmmis, mis jäi paberi märguse tõttu plaadi külge natukene kinni ja jättis allosasse väikesed lahtirebimisjooned. Järgmised tulid juba märksa paremad.

Laupäeval tegin oma esimese intaglio-type'i ehk fotopolümeertehnikas pildi, mille tegemisest olen unistanud juba peaaegu aasta. See sai võimalikuks tänu Trükimuuseumile, kes võttis vaevaks taolist töötuba korraldada. Meister Kalju Küti juhendamisel saime esimesel korral teoreetilise ülevaate tehnika kujunemisest ja tehnikast endast ning kaks nädalat hiljem asusime plaati ette valmistama ja trükkima. Esimene tõmmis läks arvatavasti paberi märguse tõttu natukene nihu, aga järgmistega sai rohkem katsetada ja tulid juba märksa paremad (minu algaja silma järgi). Foto valik ise oli selle tehnika jaoks natukene halb ja järgmine kord tahaksin proovida midagi mitte nii säbrulist kui hall krohv ja asfalt. Hasart uuesti proovida on aga suur ning Trükimuuseumi vahendusel on see ka olemas, mis on eriti tore. Nüüd käin avatud silmadega ringi otsides järgmiseks intaglio-type'iks trükimaterjali, 

Foto on ülekandelehelt fotopolümeerkilega kaetud pleksiklaasile kantud ning ootab nüüd plaadi parajaks lõikamist ja seejärel juba värviga katmist. 

Tõmmis, trükiplaat (valge paber taustaks) ja foto ülekandeleht (samuti valge paber taustaks)

Uks

Näen seda graraažiust peaaegu iga päev, kuid ei ole kunagi seisatanud, et seda pildistada. Ühel hommikul oli tükike penoplasti sellelt mosaiikukselt kukkunud. Jäin seisma ja paar päeva hiljem naasesin kaamera ja statiiviga. 

Pime tuba ja auk seinas

Täna hommikul ärkasin fotol. Nimelt tegin eile õhtul oma magamistoast camera obscura. Tarvis oli lihtsalt aknad korralikult kinni teipida ja õigesse kohta auk teha ning sinna lääts peale panna. Hommikul avanes mulle seesugune pilt. Esmalt nägi silm ahju ja ukse peal liikuvaid rohelisi puid ja seejärel üle tee asuvat maja. Elamus hakkas tegelikult juba öösel, kuna pilt on kuvatud seintele pöördkujutisena, oli kõik maja ees toimuv laes. Tore oli vaadata, kuidas 20sentimeetrised autod sõitsid mööda lage ühest nurgast teise.