Eile Lennart Merist filmi vaadates meenusid kaks pilti, mis mulle ikka ja jälle on meelde tulnud. Ei tea, mis seal Põhjarannikus nii on, mis mind mõtetes ikka ja jälle sinna viib. Pärispea poolsaar, Käsmu ja Võsu on oma kauni ranna ja sõbralike elanike poolest alati meeldinud ning seetõttu tundubki harv juhus kui sinna satun, justkui oleks sattunud imedemaale.
Need kaks pilti on aastast 2006, mil seal kandis sai palju ringi tatsatud.
