Kui planeerisin Kadile Freiburgi külla tulemist, uitasid mu mõtted soojal Lõuna-Saksamaal. Maal, kus pikaks kasvanud soeng jätab silmapilkselt pooleaastase jälje minu kaunile laubale ning kuhu pikad püksid tuleb kaasa võtta ainuüksi moe pärast. Ilmal olid aga hoopis teised plaanid. Juba Frankfurdis ootas mind ees 13 kraadi ning pidevalt kestev vihmasabin ning Freiburg teretas mind sarnaselt. Poeetiliselt ilmus minu ja Kadi kohtumisel päike pilveservalt välja, kuid võitlus valguse eest ei jõudnud soovitud tulemuseni. Niisiis olen kolm päeva saanud nautida vihmast ning täna isegi 8kraadist "Saksamaa kõige soojemat linna". Kuid kui aus olla, on see maastikufotograafia poolest üks huvitavamaid aegu. Pilved on mägedele nii lähedal ning nende tõttu on valgus eriti dramaatiline, pakkudes eriliselt tugevat kontrastsusemängu. Mägilinnake oleks justkui suurte hiiglaste pilgu all, kes linnale alatihti suuri vihmavalinguid peale viskavad. Homme külastame Strasbourgi. Ootan juba selle nägemist, kuidas sealne ilm linnavaadetega mängib.
