Täna kui jalutasin üle Turu silla ja peas kummitas just see Panto lugu, seisatasin, et hetkeks jõge vaadata. Päike paitas mõnusasti jõeäärseid maju, kuid nahal seda tunda ei olnud. Tuul peksis nagu suur külm käsi lataki mööda nägu. Vaade oli aga ilus ja pilt tuli päris samaväärne.
