Kevadine, eriti aprillikuine, taevas sümpatiseerib mind alati. Tugevad pilvemassiivid ja meeletu värvidemäng pakub sellist vaatepilti, mida muidu näeb vaid kinolinal, õudustäratavates fantaasiafilmides. Aprilli lõpus olen ka varem taolisi kaadreid saanud, mis ülesvõetud nii Tartus kui ka Tallinnas (pilt Tallinnast jõudis ainult veebiavarustesse pikka aega pärast oma sündi). Olgu see lörtsine märts vastik ja 60kraadine temperatuurikõikumine hirmus, kuid see, et iga nädal, iga päev muutuvad värvid ja valgus nii kiiresti, et kui need maha magada, kohtud nendega alles kaheteist kuu pärast, on see, mis teeb elu siinkandis eriti põnevaks.
