Jalutad mäest alla, asfald asendub munakiviteega. Tunned värsked mereõhku ja seisatad. Sinu ees laiub trobikond ilusaid kivitrepikodadega puitmaju, mille vahel jooksevad kilkavad väiksed lapsed ja nende järgi koerad, kes mängulusti täis on. Mereni on sinust ainult kümmekond meetrit ja tekib kihk ketsid õlale visata ning kiiresti merre varbaid sulistama minna. Nii võis see kunagi ka olla, kui Kopli liinidel elasid inimesed, kes elujõudu täis ja igas majas elavale inimesele oli see armas kodu. Nüüd omavad need armsa kodu ihkajad suurt kaitsvat koera, et ses loomuseisundis ellu jääda..
..ja isegi kassid urisevad seal su peale, kui neile ette jääd.
Kadi ükskord mainis, et te käisite seal. Ning mul on mitu korda läinud meelest küsida neid pilte näha. Värvitud tellistes maja on liinide kohta päris lustakas 8)
VastaKustutaSee maja oli tõesti lahe. Plaan on sinna kevadel tagasi minna ja siis rohkemat pildile saada. See oli selline ekspromt minek pigem. Aga sai ka siis midagi.
VastaKustuta