Täna
on rahvusvaheline pinhole’i päev.
Pinhole ehk nõelaauk tähendab, et objektiiv, mis tavapäraselt on keerukas
läätsede konstruktsioon, asendatakse imepisikese auguga. See auk filmi või
sensori ees töötab samal põhimõttel kui lääts, kuid pilt on märkimisväärselt
udusem ning kuna augu valguse läbilaskevõime on selle väiksuse tõttu väike,
venib säriaeg pikemaks kui tavalise läätsega objektiivi puhul. Kuigi tegemist on uduse ning pikka säritust
nõudva menetlusega, peidab see endas võlu, mis paneb mind igal aastal uuesti
nõela välja otsima ning endale uut pinhole
kaamerat ehitama. Üks põhjus on kindlasti see, et selle puhul on tegemist kõige
lihtsama ja vanima vormiga kogeda fotograafia imet ehk seda kuidas sünnib
fotokujutis, olgu talletajaks silm, film või sensor.
Neli
aastat tagasi hakkasin suurt huvi tundma
camera
obscura’de ehk pimekambrite vastu, kus tuba isoleeritakse täielikult valgusest
ning akent katva materjali sisse tehakse üks väikene auk, mis on umbes 2-4
sentimeetrine (mida suurem ruum seda suurem auk). Kui silmad on harjunud, on
näha kuidas väljas toimuv projekteerub pöördkujutisena toa seintele. Inimesed jalutavad
laes ning rohelised puud õõtsuvad uksel. Meisterdasin neid nii
koju kui ka muuseumidesse
(näitusele "Re[aal]produktsioon" ja
linnakodaniku muuseumisse) ning
ei ole nende vaimustusest veel siiani üle saanud.
Pinhole
kaamera on nende pimekambrite miniatuursem versioon, sest on ju ka kaamera üks
pimekamber, kuhu on pöördkujutise jäädvustamiseks asetatud salvestav film või
sensor.
Pinhole’i päev ongi seepärast
üks tore päev, et tuletatakse meelde seda kui lihtne fotograafia tegelikult on.
Sel päeval võib unustada hetkeks teravad ja ideaalse värviülekandega
objektiivid ning võtta aega, et meisterdada endale oma kaamera või objektiiv.
Näiteks võib kaamera teha ühest plekkpurgist: tarvis on vaid natukene filmi,
ühte plekkpurki, nõela, teipi ja natukene pappi ning kaamera ongi valmis. Kellel
on huvi võib vaadata
õpetust Kodakilt, kus on ära toodud ka säritusajad
erinevate filmidega pildistamisel.
Pinhole
puhul meeldib mulle endale siduda omavahel vana ja uut ehk pinhole fotograafia
ja digikaamera. Vahel on mõnus võtta
üliterava pildiga 5d ning panna sinna ette objektiiv, mille valmistamine võtab
aega alla poole tunni. Tarvis läheb vaid kaamera kerekorki, puuri, natukene
plekki ja teipi ning loomulikult nõelteravat nõela. Pildid, mida selle kodutöökojas
toodetud objektiiviga jäädvustan, on uduselt unenäolised, kuid ometi nii
võluvad, et selle ikka ja jälle oma tavaobjektiivide kõrval välja minnes kaasa haaran.
