Detsember kujunes mõnusalt tempokaks. Pärast eelmist postitust tõusin sessi lainele, mis lõppes edukalt alles eelmisel esmaspäeval. Vahepeal tegin sessist pausi jõulude tarvis. Jõulud toimusid ikka lõbusa ringreisina Põhja-Eestis. Esmalt Velisele vanaema juurde, siis korraks Tallinnasse vanemate ja õepere juurde ning siis Raplasse Kadi pere juurde. Kui detsembri viimasel nädalal parajalt jahedasse kodusse tagasi jõudsime, hakkasime valmistuma itaalia sõprade küllatulekuks. Järgmine nädal kulgeski Tartus kondamise, hea toidu ja tunne Eestimaad ringreisina.
Pärast seda kui olime võtnud uue aasta Tartus vastu, otsustasime aasta esimesel päeval rentida elektriauto, et sellega natukene lähivaldades ringi vurada. Kuna ilm pakkus juba paari külmakraadi, sai selle autoga rohkem laadimispunktides oldud kui sõidetud, sest tuled ja vent võtsid suure osa akust. See-eest saime aga märksa rohkem avastada Põlvat ning restorani Pesa. Natukene jõudsime ka Taevaskojast ringi vaadata. Seejärel veetsime aasta teise päeva Narvas, mis oli narvalikult huvitav, aga samas ka natukene ehmatav. Narvast tagasisõit kujunes üpriski hirmsaks, sest meist taga pool istuvad mehed otsustasid ühel hetkel hakata bussis viina jooma ning sellele küüslauku peale hammustama. Kui Tartus väljusime oli värske õhk nii hea, justkui oleks mägedes. Järgmistel päevadel olime Tallinnas ning üsna pea läkski nende lend tagasi saapasäärele.
20. jaanuaril sain lõpuks mind juba pikalt piinanud mandlitest lahti, millest siiani toibun. Kuid enne seda jõudsin veel fotoringis kaks korda stuudios askeldada. Esimene kord katsetasime ringlastega lihtsalt stuudio võlusid ning suurem osa ajast istusin ise pildistavana toolil. Kui ringlastel sai isu täis, oli minu kord ning sealt pärineb ka viimane pilt Kadist.
