9. detsember 2012

Sushi meisterdamine




Eile õhtul tekkis meil Kadiga meeletu sushi isu ja mis meil muud üle jäi kui...


21. november 2012

Kisub metsa..


Paar nädalat olen juba mõelnud, et tahaks metsa jalutama minna. Istuks kuskile kännule maha, kuulaks ja puhkaks kõrvu. Polegi tegelikult Tartu lähedasi metsi uurinud, nii et peaks selle mingil hetkel ette võtma, lihtsalt vahelduse mõttes. Huvitav on veel see, et kui miski kihva hakkab minema kasutatakse tihti väljendit "kisub metsa minema", millest see küll tuleb?

Selle pildi puhul on tegemist päris vana pildiga. 2007. aastal jalutasime Tallinna lähedal rabametsas ning taime õrnad oksakesed paitsid nii mõnusasti silma. Võimendasin seda veel väga suure avaga.

11. november 2012

Paha Polly "Kosmos ootab"






Aprillis pildistasin TÜ raamatukogu katusel ansambli Paha Polly liikmeid uue albumi "Kosmos ootab" tarvis. Kui kell kuus õhtul alustasime, sadas ladinal vihma ning mõtted olid üpriski mornid. Vihmale lisaks oli katusel ka mõnus külm tuul, mistõttu nägid ülikonda või kleiti riietunud bändiliikmed mitte väga entusiastlikud välja. Sama käis ka fototehnika kohta, välgud tahtsid pidevalt koos vihmavarjudega lendu tõusta, kuid õnneks olid abiks Kadi, Kati ja Rauno, kes neid kinni hoidsid ja abistasid ka kõikide muude asjadega. Minul olid mõlemad käed tööd täis - ühes kaamera ja teises lapp, et objektiivi pidevalt puhtaks pühkida. Olenemata kõigest sai vahepealsete soojendamise pausidega külmavärinatest võitu ning sellest tuli väga lahe pildiseeria. Kõige võimsam oli vaatepilt siis, kui jõudis kätte hilisõhtu ja raamatukogu ufolikud kuplid üle terve katuse hõõgusid, justkui kosmos tõesti Pollyt ootaks. Just siis saime ka pildistamisega ühele poole ning näpistasin veel pool tundi, et neid hõõguvaid muhke pildistada ning jäädvustada kõige tähtsam - kaanepilt.

Kes rohkem pilte tahab näha, võib sammud plaadipoodi seada.





6. november 2012

Tartu väljub 14:08


Aasta pimedam aeg tuleb alati üllatusena ning kella keeramine ei aita sellele kohe üldse kaasa. Pärast seda toredat protseduuri olen alati kuidagi liimist lahti ja tahaks igal võimalusel oma pead kuskile toetada, et ööunele tsutikenegi lisaks magada. Eks nädal olegi lühike aeg, et juba harjunud olla.

15. oktoober 2012

Näitus "Märkamatud"


Viimase kuu jooksul on olnud palju tegemist näitusega "Märkamatud", mida nüüd 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis näha saab ning seetõttu on siin ka selline vaikus valitsenud.

Umbes kaks aastat tagasi tekkis mul idee hakata linnaloomi pildistama. Varem Tallinnas elades jäid mulle tihti hulkuvad koerad ja kassid silma ning Tartusse kolides huvi nende vastu ei raugenud. Kui Tartus juba kaks aastad elanud olin, märkasin tööl lõunatades või niisama ringi jalutades, et ka selles linnas käib elu erinevatel kihtidel. Üks kiht on inimeste argielu, kus neil on omad tegemised ning teine kiht on linnaloomade argielu. Algselt jälgisin lihtsalt linnaloomi, kuid üsna pea nägin, missugust dominantset rolli mängivad linnafaunas kassid, nii hulkuvad kui ka pehmekarvalised kodukassid. Koeri hulkumas väga palju ei näe ning kui näeb, on tihti nende puhul tegemist eksinud tüüpidega, kes pingsalt koduteed otsivad. Kassid hiilgavad aga asjalikkusega ning nende toimetused näivad igapäevaste sündmustena, mis on aset leidnud juba aegade algusest peale. 

Seetõttu tekkis ka nende vastu suurem huvi ning huvi ka selle vastu, kuidas on võimalik taolisi linnaloomi portreteerida, kui lähedale nad mind lasevad ning mis võiks olla taolise projekti tulemuseks. Pärast kaheaastast pildistamist tekkis nii minul kui mu kallil kaasal vilumus näha taolisi tüüpe kohtades, kus neid varem ei oleks osanudki leida. Üllatuseks sai see, kui palju neid on ning missuguse rutiini järgi nad elavad. Näiteks ei olnud ma varem tähele pannud, et TÜ peahoone juures liigub üks lehmakirju kass alati kas kaheksa aeg õhtul või kaheteist aeg lõunal. Mitmest katsest hoolimata osutus ta pildistamatuks, sest kõik katsetused (neid oli ohtralt) ei kukkunud välja nii, et oleksin jäänud tulemusega rahule ning seetõttu teda ka näitusel ei näe. Küll aga sain ma selle projekti tulemuseks poolsada fotot, mis näitavad tegelasi mitmest Tartu linnajaost, kus üks omanäolisem kui teine.