Kadi

Mul oli juba kaua aega plaanis Kadit pildistada, aga siis tulid pühad, siis sess ja muud põhjused, miks nii tähsat asja edasi lükata. Nüüd on sess läbi ja on aega pühapäeval rahulikult kööginurka välgud ja foon üles panna ning veeta pärastlõuna pildistades.

Detailid

Viimastel kuudel on mind väga huvitanud erinevad tekstuurid ja detailid. Aknalaual tassis lebab juba kuivanud kohvipaks, mis moodustab mõnusa krobelise maastiku, oleks justkui muld, aga ei ole ka. Joogiklaasis on pikalt seisnud vesi, mille mullid katavad tervet klaasiseina. Või hoopis petersell, mis purgist seemoodi vastu terendab. Huvitav on näha neid just loomulikus olekus, palja silmaga, mitte sukelduda makromaailmasse ning otsida sealt huvitavaid tekstuure, sest seal on alati kõik uus. Hoopis põnevam on märgata mingit lõiku, pinda, värvi, mida varem pole hommikul kohvi juues või öösel muna praadides tähele pannud.

Sushi meisterdamine

Eile õhtul tekkis meil Kadiga meeletu sushi isu ja mis meil muud üle jäi kui...

Kisub metsa..

Paar nädalat olen juba mõelnud, et tahaks metsa jalutama minna. Istuks kuskile kännule maha, kuulaks ja puhkaks kõrvu. Polegi tegelikult Tartu lähedasi metsi uurinud, nii et peaks selle mingil hetkel ette võtma, lihtsalt vahelduse mõttes. Huvitav on veel see, et kui miski kihva hakkab minema kasutatakse tihti väljendit "kisub metsa minema", millest see küll tuleb?

Selle pildi puhul on tegemist päris vana pildiga. 2007. aastal jalutasime Tallinna lähedal rabametsas ning taime õrnad oksakesed paitsid nii mõnusasti silma. Võimendasin seda veel väga suure avaga.

Paha Polly "Kosmos ootab"

Aprillis pildistasin TÜ raamatukogu katusel ansambli Paha Polly liikmeid uue albumi "Kosmos ootab" tarvis. Kui kell kuus õhtul alustasime, sadas ladinal vihma ning mõtted olid üpriski mornid. Vihmale lisaks oli katusel ka mõnus külm tuul, mistõttu nägid ülikonda või kleiti riietunud bändiliikmed mitte väga entusiastlikud välja. Sama käis ka fototehnika kohta, välgud tahtsid pidevalt koos vihmavarjudega lendu tõusta, kuid õnneks olid abiks Kadi, Kati ja Rauno, kes neid kinni hoidsid ja abistasid ka kõikide muude asjadega. Minul olid mõlemad käed tööd täis - ühes kaamera ja teises lapp, et objektiivi pidevalt puhtaks pühkida. Olenemata kõigest sai vahepealsete soojendamise pausidega külmavärinatest võitu ning sellest tuli väga lahe pildiseeria. Kõige võimsam oli vaatepilt siis, kui jõudis kätte hilisõhtu ja raamatukogu ufolikud kuplid üle terve katuse hõõgusid, justkui kosmos tõesti Pollyt ootaks. Just siis saime ka pildistamisega ühele poole ning näpistasin veel pool tundi, et neid hõõguvaid muhke pildistada ning jäädvustada kõige tähtsam - kaanepilt.

Kes rohkem pilte tahab näha, võib sammud plaadipoodi seada.