See ei ole mugav, sest pead võtma oma kompsud ja ronima Riia mäest alla ning ootama lärmavas bussijaamas, mil buss platvormile 1 ette sõidab, et reis saaks alata. Palju lihtsam oleks istuda eelsoojendusega autosse, keerata istmesoojendus viie peale ja rahulikult sõitma asuda. Kuid sellel puudub võlu, mis bussis või rongis osaks saab. Nendes saab alati olla kui turist. Jälgida ennast unustavalt maastiku, kartmata, et kaldud vastassuunda. Lugeda raamatut, kuulata pleierist mõnd huvitavat saadet või loengut ja rahulikult nautida mootori mürinat, mis sind teise maa otsa viib.
Millegi pärast näevad minu bussisõidud välja täpse vastandina Sinu reisidele. Ruum, väljavaade ja rahu, mida Sa loodad saada bussi istudes, kui teisi inimesi veel ei ole, kaob kiiresti. Kuna sa reisid üksi, siis istub alati sinu kõrvale keegi inimene, kes tihtilugu on mõni meesterahvas, kes alustab esimese alkoholipudeliga juba enne bussi starti. Sinu ette istub mõni noor pere, kus laps kas nutab või lihtsalt lärmab, sest midagi muud tarka pole ju sel pikal reisil teha, kui küsida "Kas me oleme juba kohal?". Sinu taha istub keegi, kes köhib terve tee nagu tahaksid kopsud välja tulla ning lähiümbrusest leiab veel teismelise või teismelised, kes ajavad läbi telefoni lihtsalt nii lolli möla, et paha hakkab. Seega pole muud teha, kui suruda süles olevaid seljakotti ja jopet endale rohkem ligi, keerata muusika valjemaks, lülitada välja muud meeled ning teeselda, et Sa saad midagi lugeda, kui juba on pime ja bussivalgustus on kõike muud kui valgustav. Õnneks ei maksa see reis rohkem kui terve varanduse.
VastaKustutaSamas ma olen nõus, seda saab ka nautida, aga selle jaoks on vaja natukene vähem inimesi reisi peale, et ümbritsev maailm laseks sul nautida neid asju, mida sa tegelikult nautida tahad.
Äkki sul on karmavõlg busside ees. Ma ei mäletagi mil mul nii oli. Rongiga sõites oli paar nädalat tagasi tõesti paar tüüpi, kes kiitsid teineteise õdede välimust ja pruukisid suurtes kogustes õlut.
VastaKustutaSamas võib see olla väljalülitamisvõime. Lihtsalt ei pane tähele või uurin huvitunult neid, kes kisavad, kaklevad ja õdesid võrdlevad. Aga siiani olen jah kuidagi hästi sattunud bussi või rongi, kus inimesed on meeldivad ja kõige "häirivam" võib olla kassipoeg, kes olles segaduses rongisõidust, mjäub iga natukese aja tagant ja siis vaikib jälle.
Vahel on lärmavad inimesed isegi head. Näiteks eelmisel kevadel lugesin Kaugveri "Postuumselt rehabiliteeritud" ja sealne rongisõit ja lärm, mis mind ümbritses andsid täpselt hea olustiku raamatu lugemiseks.